Kulturmuittut ja kulturbiras

Sámi kulturmuittut duođaštit valljugis ja molssolaš historjjá, boarráset áiggis lei guolásteapmi, bivdu ja álvu – ja maŋŋel nai boazodoalu, eanandoalu ja oapmedoallu.

Sámi kulturmuittut leat luottat sámi geavaheami ja leahkima maŋis eanadagas. Sáhttet leat ovdamearkka dihte goahtesajit, dollasajit, viesut, áittit, girkogárddit, oaffarbáikkit, bassi várit ja jávrrit, gámasuoidnesajit, mánáid stoahkansajit ja njálmmálaš muitalusat ja luođit čadnot dihto sajiide.

**Sámi oaffarriekkisin Falkefloget Svartnes** Vulobealde Falkefloget Svartnes báikkis Várggáid suohkanis lea geađgeriekkis (d. 4-4,5 mehtera) mas lea geađgeborra gasku. Riekkis lea registrerejuvvon sámi oaffarriekkisin ja lea báljes buolžžas, man oaidná bures juohke guovllus. Lahkosis mannet meaddel máŋga boazobálgá, ja rieggá oaivvildit leamaš gullama goddebivdui dán guovllus. Dat gávdno guovllus gos leat valjit sullasaš kulturmuittut. Foto: Stine Barlindhaug, NIKU

Buot sámi kulturmuittut 1917 rájes ja boarráset go dan leat automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon Sámi kulturmuittuid gávnnat viiddis guovllus – Hedemárkkus lulde gitta Finnmárkui davvin, muhto nai lulleleappos ja nuortaleappos. Sámi visttiid valljivuohta lea stuoris. Skuvlavisttit, čoahkkinvisttit ja eará searvevuođavisttit gullet nai sámi historjái.

Doppe gos odne gávdno sámi ássan ja geavaheapmi, de leat sámi kulturmuittuid valljivuohta oassin ealli árbevierus. Árbevierut sáhttet laktašuvvon vuoiŋŋalaš doaimmaide, árbevirolaš resursaávkkástallamii ja lundui – sihke beaivválaš eallimis ja myhtalaš dáhpáhusaid oktavuođas. Muhtun árbevieruin sáhttet hui čiekŋalis ruohttasat. Sámi kulturmuitosuodjaleamis lea dehálaš bargun váldit vára árbevieruin ja viidáset fievrredit daid, vai dilli ordnejuvvo nu ahte sámi kulturárbi mii gávdno kultureanadagas sáhttá oassin otná sámi kulturdoaimmaheamis.

Kvænangsfjellet. Goahti ja eretváldon goađi goahtesadji. Boares johttisápmelaš goahtesadji Nuovasmuotkkis.
Foto: John Hood

Samisk Gamme i Gratangen i Troms.
Foto: Arve Kjersheim, Riikaantikvára

Sámi kulturmuittuid hálddašeapmi

Riikaantikváras lea bajitdási direktoráhttaovddasvástádus kulturmuitohálddašeapmái, muhto regionála ovddasvástádus sámi kulturmuittuid hálddašeapmái lea biddjon Sámediggái (biras, areála ja kultursuodjaleami ossodat).

**Gávpebáikkis Sortebekk.** Ruggu sámi gávpebáikkis Sortebekk, Laberg, Rivttága suohkanis Romssas. Kulturmuitu lea oassin Rivttága KULA-eanadagas ja lea automáhtalaš ráfáidahttojuvvon sámi visti. Vilgesmálejuvvon rukkut leat mihtilmasat Rivttágii. Foto: Ingegerd Holan, Riikaantikvára

Sámi kulturmuittuid seailluhanprográmma

Bargu čađahit vuogádatlaš registreremiid ja dilleárvvoštallamiid sámi kulturmuittuin (“Sámi kulturmuittuid seailluhanprográmma”) álggahuvvui 2011 čavčča Sámedikki jođihemiin.

Prográmma mihttomearri lei earret eará oažžut bajilgova sámi visttiin mat leat automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon, ja plána dáid kulturmuittuid sihkkarastimii ja divvunbargguide. Oktiibuot registrerejedje birrasiid 1000 vistti 50 suohkanis, mat ledje ceggejuvvon ovdal 1925, ja dát attii buori bajilgova sámi huksenvieruin ja huksenhistorjjás. Sámediggi áigu geavahit registrerenbarggu addit eaiggádiidda rávvagiid, bagadallama ja doarjagiid. Sámediggi juolluda maiddái doarjagiid kurssaide divodit ráfáidahttojuvvon visttiid.